Eestisse!

Neljapäev, 11. aprill 17.00 maandun Eestis!

Parem karta kui kahetseda ;)

Näeme, Triine!

Kuidas seda öelda..?

11 kuust sai vähem kui 2 kuud, sest neljapäeval 10.20 hakkan ma koju sõitma. Neljapäeval 17.00 peaksin Eestis olema, see pole veel kindel, annan teada.

Triine

Sugulased

Äratati mind lõunasöögi ajaks. Isa rääkis, et homme lähme Seouli, sest vanavanemad tulevad maalt Seouli. Homsest sai täna. Ilmselt läksid isal sõnad sassi, aga umbes kahe paiku hakkasime liikuma Seouli. Me läksime minu ema vanemale õele külla, kuhu tulid siis kõik sugulased.. meid oli kokku vist 12-13, kõik istusid põrandal. Kui mina sisse astusin, siis vaadati mind kui imeasja nagu keegi ei teaks, et neil on vahetusõpilane, kõik läksid ähmi täis, toodi kaart välja, et kus Eesti asub ja kui saadi teada, et mulle Bigbang meeldib, toodi kõik Bigbangi asjad välja ja siis ema ütles, et ma käin Taekwondos, siis toodi poja vööd välja jne, naljakas. Ja tervitussöögiks oli magusas vees läbivettinud riis, kui ma aus olen, siis see oli väga rõve, õnneks oli maasikaid ja õunu ka. Siis küsiti mult, kas ma jalutama tahan minna või rohkem oli see nagu ''Walking..follow me'' ma läksin ema vennaga, mingi mehega ja tema pojaga, kes oli umbes 10, jalutama. Nad viisid mind kuskile parki, kus ma nägin Han River'it. Siis tehti seal õhtusöök. Ma ei mäleta, kas see oli Vientami või Filipiinide toit, igastahes me panime kõikvõimalikke asju riisipaberile ja keerasime rulli. Kui me ära läksime, anti mulle küpsiseid ja see poiss andis kiirnuudleid. Nende korter oli suhteliselt väike ja pime.

Aga praegu mul on autosõidust südapaha, nii et ma ei oska midagi kirjutada enamat. 

 Poiss, mees, mu ema vend ja minu vari

Triine

Kutsud

Kolmapäeval käisin koerte varjupaigas vabatahtlikuna. Võtsime seintelt tapeeti maha ja mängisime koertega. Koerte olukord oli päris halb, nad oleks nagu just võetud sinna, kõhnad ja katkised alles. Nad elavad teisel korrusel, kaks koera ühes toas, aga ketis. Päris kahju oli  neist, võibolla on olukord praegu ainult selline, sest seal käis suur remont. Kokku mina nägin viit koera ja kuulsin ühte koera kraapimas ja nägin korra ühte tuppa, kus nad olid puurides. Alla ehitati koerterestorani.
Muud huvitavat polegi juhtunud. Käin ikka koolis igapäevaselt. Mulle rääkis üks minust aasta vanem poiss, et nad hakkasid grammatikat õppima ja et ta ei saa midagi aru ja ta imestab, kuidas välismaalased õppivad nende keelt, sest kui ta õpetajalt küsib, et miks miski nii on, siis õpetaja vastab ''Me oleme koreakad, see on meil DNAs''
Ilm oli eile-üleeile tõsiselt soe! Aga täna oli vihmane ja natuke jahedam, nii et ma ei läinud oma ringkäigule.
Eile käisin sakslasega väljas, kõndisime ringi ja imetlesime ilusaid riideid ja siis me ronisime kuskile ja läksime ja läksime ja lõpuks me olime kuskil katusel, pime oli juba, nii et see oli täiega lahe, aga siin on igal pool kõrged seinad, nii et me suurt midagi ei näinud, aga me ronisime kuskile otsa, siis nägime natuke rohkem.
Vaikselt hakkavad puud juba õitsema, mõnes päikselisemas kohas on õied täitsa suured juba, aga muidu on alles pisikesed lehed ikka.

Triine

Õhtusöök

Täna terve päev vingusin emmele, et igav on jnejne. Sain oma tahtmise, läksime õhtust sööma välja.

 Grillisime ise liha.

 Vasakul kausis on mitte terav Kimchi ja taga on terav Kimchi.

 Mässisid liha, selle punase terava ''kastme'' ja sibulad kapsalehe sisse ja sõid ära.

 Magus kartul

 Maitseb nagu väga pehmeks keedetud kartul, mis on magus.

 Riisinuudlid.

 Pärast sai jäätist võtta, aga see lusikas ei käitunud nii nagu oleks pidanud, nii et me saime ühe jäätise.

 Pimedas pilt minu linnast.

 Siis läksime kohvikusse.

 See oli ülemine korrus.

 See oli meie ehk teine korrus.

 Isa istub.

 Trepp

 Ema jalad

 Esimene korrus

 Lett

 Joogid, need ei ole kokteilid vaid tee.

Siis kõndisime koju ja ma pole varem siin pimedas kõndinud ja ma tundsin nagu ma oleks Saaremaal, ma ei oska öelda, mis mulle sellise tunde tekitas.
Ja siis on palju lõhnu nii häid kui halbu ja mulle üldse ei meeldi need lõhnad, aga meie wc-paber lõhnab ja see tuletas mulle meelde, kuidas me Kristiga väiksena lasteaia laagris käisime Laulasmaal ja siis ma hakkasin nutma koduigatsusest ja siis tema hakkas nutma, sest mina nutsin. Ilusad mälestused.

Triine